Ühel vesisel veebruarikuu päeval, just enne sõbrapäeva jõudis Õnneterakesteni üks vesine ja vettinud ümbrik. Kaua ta postkastis oli olnud, teab vaid ümbrik ise. Loodusjõud ei olnud teda säästnud. Küll aga oli päästetud sisu, mis tänu kilele kenasti kuiv oli. Kui ümbrik väliselt kuivanud oli, oli ka võimalik sisu uurida. Ümbrikus olid herneterakesed... Õnneterakestest olid saanud hernesõbrad ja nüüd ootavad herneterakesed potte, mulda ning istutusaega. Õnneterakesed on igal juhul valmis oma panust andma ning hernekasvatusega tegelema hakkama, sest läbi herneterakeste jõuavad mõnedki tarkuseterad Õnneterakesteni.Kui püstitaks hüpoteesi, mille käigus püüame teada saada seda,
kas herneterakesed ja tarkuseterakesed ongi õnneterakesed?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar