Kevadpühad tõid õieilu

Alati, kui lasteaiale lähenen ja rühmaaknad paistma hakkavad, otsin juba silmadega seda keskmist akent, et saada aimu, kuidas meie hernetaimed paistavad. Kas nendega on hästi? Kuidas neil läinud on? Nõnda ka täna.
Väravat avades sain tõdeda, et meie taimed on kasvanud pikemaks, muutunud kogukamaks. Vaade oli meeldiv. Ei te kas mõni õis on ka tulnud? Taimed on juba päris uhked? Tegelikult ootasin ja otsisin juba eelmisel korral
mõnd õiehakatist, kuid mitte midagi ei reetnud, et hernetaimel oleks plaan õitsema hakata. Täna rühmaruumi sisenedes ja taimi uurides valdas mind korraga rõõm, sest ühel taimel oli just puhkenud ilus uhke õis ning seal läheduses oli ka teine kollakas, mis homme õitsema peaks hakkama.
Kevadpühad tõid õieilu, mida ma nüüd ka bloggi lugejatega jagada tahan.

Kahekesi koos on julgem õitseda

Lillhernetaimed ootavad oma aega